15 sept 2011 Lisa kommentaar
No jah, vahepeal oli siin selline eluperiood, kus magamine ja söömine ei olnud enam igapäevased tegevused. Siiani toibun sellest jooksust… elan oma väikses maailmas, kus päeval käin tööl ja peale tööd poen teki alla, ilastan mingites surfifoorumites, unistan lumest, lumelauast ja lohest ja magan. Muud ei tahagi teha… väsimus on nii suur! Ega mul muud tegelt ei olegi maailmaga jagada. Esmaspäeval lähen korraks välimaale – Shotimaa, siis seekord. Kade ei tasu olla, sest seal on külmem kui siin. Sealt saab vähemalt talveriided ära osta. Sest eestist mina enam riideid ei osta (välja arvatud üks äge kaltsukas). Sest minu meelest on täiesti kohutav, et me elame riigis, kus paar normaalseid ja sooje talvesaapaid maksab veerand ühe inimese palgast. Vot nii!
31 aug 2011 Lisa kommentaar
sain eile jooksu laos raudlatiga vastu pead… muhk on nüüd umbes sama suur kui mu pea. 2 korda on mu pea hoobi saanud… kolmas kord ilmselt viib viimsegi mõistuse!
11 aug 2011 Lisa kommentaar
meil olid suvepäevad – seal on alati ilus ja hea! Rokkisime hommikuni. Sõber Urr meenutas seal, kuidas me aasta esimese pooles olime pealinnas seminaril. see oli fäänsi seminar, viru hotellis saime olla. tavaliselt me sellistes kohtades ei ööbi. Seal me laulsime oma toas ja ainsaks muusikariistaks oli akutrell. Te ei usu kui ilusaid helisid saab sellest välja võluda. lihtsalt tuli see lugu meelde – ma ei tea, mida need hotelli adminnid küll arvasid, kui ma tsekk inni tegin ühes käes spordikott ja teises akutrell? Kindlalt arvasid, et ma tahan neil seal teleka ja minibaari seinaküljest lahti kruvida. Akutrelli läks tegelt mujal vaja… a seal oli hea 
to dream tha impossible dream
18 märts 2011 Lisa kommentaar
tore on t6deda, et kõik mu sõbrad teavad, et ma ei tee ei süüa ega korista… siis kui ma täna ütlesin, et ma võtsin ka kütte välja… (jah mul on elektriküte ja ma ei viitsi seda eesti energiat enam toetada) tahavad ikka mulle külla tulla… eino – t6elised sõbrad, ma ütlen! Tegelt kahtlustan, et asi on selles, et ma elan kesklinnas ja kõik kuumimad klubid on saja meetri raadiuses toas on üsna külm… isegi trepikojas on soojem… kolleeg I ütles selle peale, et saab ju korteri ukse lahti hoida, et trepikoja soojus ka mulle ulatuks.
Käisin täna oma lemmikmehe juures koosolekul siin majas… ma olen nagu väike plika, kes igakord punastab kui ta mulle otsa vaatab ja naeratab. Siiski olen väga õnnelik, et ta riigikokku ei saanud! Ma armun tasse taas igakord, kui ma ta siniseid silmi näen… eile tähistati siin töö juures minu ja veel kahe kolleegi sünnipäevasid ja ma sain see aasta juba teist korda oma A-d kallistada… nii vähe ongi õnneks vaja. Nüüd pean ootama novembrini, kui tuleb tema sünna… see on tavaliselt talve kirkaim hetk. Ja nii kurb, et kunagi ei saa ma teda päris endale…kuigi tean, et armun tasse igakord uuesti ja uuesti… vanasti kirjutasin temast ka siin
ostan auto…
06 jaan 2011 2 kommentaari
Ilmselt olen ma kõige hullem autoostja maailmas, sest ma tahan väga head autot saada, aga ma ei taha selle eest palju maksta. Ma tahan, et minu eest kõik ära tehakse – liising, kindlustus, registreerimine jne, aga ma ei taha selle eest palju maksta. Ma tahan, et automüüja vastaks mulle kohe, kui olen talle kirja saatnud, olen kärsitu… ja kui ei vasta kohe, siis lähen tigedaks ja helistan järgmisele agendile, automüügi juhatajale (ok, tegelt ma tundsin teda) või mis veel hullem, helistan Võsapetsile… tegelt sinna pole veel helistanud… vaene automüüja, kes mu endale kliendiks saab… vot nii…
pea rääkima õppsin tundmatus keeles, pea selgeks ma õppisin jõhkruse
02 jaan 2011 Lisa kommentaar
Tere 2011! Mul on Sulle suured ootused – üks hea aasta kuluks ka ära, nii vahelduse mõttes.
Hüvasti kroon – meil olid ilusad ajad!
Vana aasta tegi korraks helgeks üks kallis inimene, sõber ja kolleeg, kes suutis öelda just neid sõnu, mida ma kuulda tahtsin. Kes näeb mind läbi, hoolimata sellest, et kannan nii oskuslikult maski, mis ütleb “I´m a supergirl and supergirls don´t cry”. Kes oma sooja kallistusega tekitas lootuse, et see maailm ei olegi nii hirmus koht… kogu hingesoojus tuli läbi selle kallistuse… tähh Sulle selle eest.
Uusaasta lubadusi ei andnud, mis neist ikka.
küsimus?
21 okt 2010 Lisa kommentaar
Pühapäeva õhtul olin maal – tavaliselt ma seal ei ole. Seega olin sunnitud vaatama saadet tantsud tähtedega.
Seda vaadates tekkis mul küsimus – kas sellel nõid Nastjal perekonna nimi ka on v? Või kui teda kutsutakse Selgeltnägija Nastja, kas siis Nastja on perekonna nimi v?
Müstika!
20 okt 2010 Lisa kommentaar
Nägin ükspäev statoilis Jürgen Veberit – võlus endal paagi täis! Oleks võind mul ka võluda… a noh, las loll maksab!
to the ends of the earth
05 okt 2010 Lisa kommentaar
Seal me siis istusime. Justkui vanad tuttavad, samas täiesti võhivõõrad. Tundsin aeg-ajalt su pilku endal ja piilusin vastu. Kummaline ja koomiline korraga. Ja me kumbki ei söendanud sõnagi lausuda…
