sinu silmadesse ajataju kaob

Suvepealinnas on üks koht, puhvet ja ma ei tea ühtegi inimest, kes seal kaine peaga käinud oleks, aga kuna see on ainus koht linnas mis on mingi kaheksani lahti siis vahel ikka tuleb ette neid kordi, kus sinna satub. Sealt tuli ka minu Miisu nali, et kui mõni öö juhtub, et õine rokk läheb nii käest ära, et hommikul ärgates unise peaga ärgates hakkad meenutama, kus eile kõik käidud sai, siis esimese asjana vaatad oma käsi, et selle kuradi puhveti templit käe peal ei ole. Ise salaja soovid, ei ole templit käe peal, ei ole. Pühapäeva hommikul ärkasin samamoodi, hirmuga, et äkki on tempel käe peal… oligi rsk. Siis õnneks meenus, et mu lemmik puhvet (see http://www.aptek.ee ) on ka juurutanud mingi piletisüsteemi ja templi ja hoopis see tempel oli käe peal. See oli ilus t6demus, tõesti.

Laupäeva öine rüütli tänav oli nii libe, et t6stku käsi see kes seal püsti jäi? Mina ja kallis A igatahes ei jäänud. Terve tänav oli täis inimesi, kes olid selili, see oli päris huumor tegelt. Muud ei olegi. Homme lähen tartu ja kohtun presidendiga. Sest tegelt olen ma tubli!

it’s not how weak but what will make you strong

olen hetkel matkateel, istun riia lennujaamas juba neljandat tundi – ütlen ausalt ei ole põnev. Olen selle aja jooksul näiteks kustutanud ära oma msn-ist umbes 50 inimest, mul lihtsalt ei ole nendega midagi rääkida. Lisanud mõne uue skaipi. Vaadanud paar osa sõprade seriaali, mänginud kaarte, naernud perekooli ja delfi foorumites nende üle kes seal oma kurba saatust kurdavad. Foorumites on ikka päris huumor! Tänagem jumalat tasuta wifi, läpaka ja kindle 3 eest. Muidu oleks siin lihtsalt hulluks läinud. Veidi on veel istuda. Kunagi istusin Kopenhaageni lennujaamas 8 tundi, siis polnud mul ei arvutit, ei muusikat, ei kindlet. Seda hetke tagasi ei igatse.

Eelmine nädal oli töö jõulupidu, seal oli taas niiiiiii tore, ei ole midagi öelda, ma olen ikka populaarne ka vahel. Sellest ma muidugi ei räägi, et taaskord oma asutuse juhatusse jõin ja kõik maailma ning tööasjad ära korraldasin. Ma olen lihtsalt nii võimekas noh. Nüüd lähen teen välismaal natuke seminari ja siis varsti peab selle aasta ära lõpetama.

Samas väga ei saa, mu aasta plaan oli nädalas vähemalt 1 raamat lugeda, see teeks kokku aastas siis 52, hetkel on loetud 48, pean kiirustama. Õnneks siin lennujaamas on olnud aega seda plaani täita. Muid plaane olen ka nüüd aasta lõpus hoogsalt täitnud, a nendest ei räägi.

Nädalvahetusel põletasin nii palju elu, et halb hakkab. Päriselt, kolm ööd järjest kella 07-ni joriseda jõuavad ainult tugevad. Samas kaks ööd oli päris kvaliteetne olemine. Üks uus ja huvitav, aga samas kuidagi hinge pugenud inimene ütles mulle pühap hommikul – et see suvepealinn on ikka fataalne – nii kui sa siia jälle tuled (tema noh ei ela siin) v6tab ta sult taas kõik – hingerahu, mõistuse ja raha. Ja ometi sa tuled siia ikka ja jälle tagasi. Noh, tema tegi minuga enamvähema sama (kui raha välja arvata).  Ta tuleb ja on ja temaga on nii tore ning siis läheb ära ja vaikib, vaikib, vaikib ja siis tuleb jälle. Fataalne!

Ja sel hetkel, kui öö ei lase magada, oled kaisus, kõlaritest kostavad U2 parimad palad, sa lased end hoida ja see tunne on nii hea, et tahaksid kasvõi ta sisse pugeda, et tunda end võimalikult lähedal. Siis mõtledki, et las minna, olgu see pealegi fataalne. Lihtsalt nii kuradi hea on!

ilmselt kirjutangi kunagi oma elus raamatu, möödunud nädalavahetus oli ilmselt maailma ägedaim – tragöödia ja komöödia.

Külas oli taaskord sõbranna kairi. Kuna eelmine kord meil tisko ja käsupalli koondis ära jäi, siis seekord otsustasime tugevamad olla. Külas oli veel üks kuni mitu head sõpra, tegelt oli päris mitu. Loodan, et naabrid ei pahanda… eile panid nad taas pidu, kättemaksuks mulle ilmselt. A nad teevad seda oluliselt tihedamini kui mina. Profülaktika m6ttes ilmselt. Igatahes, käisime kogu meekonnaga tiskol, tisko oli ikka täiega põnev, nii palju toredaid inimesi oli kokku tulnud. Käsupalli koondis oli ka tiskol ja pidasime selle peo ikka nendega maha. Pärast muidugi kutsusime külla. Minu juures ööbis ka kallis sõber M, ses suhtes, et tal oli ikka täitsa savi, kui ma mingite inimestega koju saabusin. Läks teise tuppa magama, mis m6ttes? Hea sõber, mis siis kui need oleks mingid perverdid olnud?

Ok, perverdid ei olnud, a huumorimeelega oli küll mingi error. Ma pean ennast ikka keskmisest parema huumorisoonega inimeseks. A nendega oli küll selline tunne nagu jookseks peaga vastu seina. Õudne noh. Appi kuidas ma ei kannata inimesi, kes nalja ei mõista.

Õnneks olid ilusad vähemalt!

see on see mis paneb elama

seal me siis istusime, kiviaial, pimedas öös – justkui vanad tuttavad, samas täiesti võhivõõrad. tundsin aeg-ajalt su pilku endal ja piilusin vastu. jõime veini otse pudelist, raiskasime oma noort ja ilusat elu ja äkki teasime mõlemad kuidas see õhtu meie jaoks lõppeb…

… nüüd aga on päev, lummus on möödunud ja elu läheb oma rada edasi!

ja kaste ja vihma ja allika keeles

järjekordne sissekanne jast nagu sõber Ry ütleb: kirjuta oma elust raamat :) ja sõber M ütleks: küll sul ikka juhtub :)

Laup tuli külla sõber Kairi. Kuna tema käib suvepealinna harva, siis oli vaja ikka võtta plaani tiskole minek. Steffani ees tänaval skoorisime kohe mingite käsipallurite seas. Ega me siis ei teadnud, et nood tüübid käsipallurid on. Aga kui keegi annab mulle oma numbri, siis ma ikka kohe googeldan seda. Sest enne tuleb numbrid üle kontrollida ja see järel inimesi feissbookist vaadata kui talle helistad. No google ja feissbook kokku andsid lootust, et siiski on normaalsed inimesed. Seega kõik sauns laik pöörfikt… ilusad spordipoisid, äge sõber külas jne. Kairiga jõime kodus ära üks kuni mitu veini ja siis kui oli vaja minna peole, siis tuleb ikka silmad kriimuks teha. Kairi läks taha tuppa seda tegema, ma tegin ka… panin kleidi selga ja puha. Kõik kulges plaanipäraselt kuni ma magamistuppa jõudsin ja vaatasin, et naine magab… puuder peos. Ütlesin, et mis saab.. K. arvas, et ta kohe paneb puudri näkku ja läheb peole. Kuna käsupalli meeskonna mehed ka helistasid, siis mina rumal arvasin, et kõik on veel võimalik. Panin sukad ka jalga. kairi magas endiselt. Mina olin lubanud juba käsupalli meeskonna tüüpidega kohtuda. No nii tund aega hiljem käsupalli meeskonna tüübid ikka helistasid ja K ikka magas, puuder peos. Mis seal ikka, mina ju üksi võõraste poistega peole ei lähe. Külas oli olnud ka sõber D, kellel oli kaasas kartulikott, mille ema oli maalt kaasa pannud. Sõber D läks bussi peale. Tuli välja,  et nädalavahetusel viimased bussid on käänseldatud. Tuli tagasi kõige oma kartulikotiga. Noh, siis sõime siin tema oma steffanist kaasvõetud toitu ja mina K kaastoodud salatit. Kõhud täis läksime magama. Kleit seljas ja sukad jalas. Kas ma ikka ütlesin, et juuksed olid ka sirgendatud. Kell oli pool üks kui K ärkas, puuderdas näo, nõudis süüa ja käskis tiskole minna. Mina püüdsin talle süüa leida, minnes lõin jala vastu kartuli kotti. Süüa polnud… siis magasime kolmekesi… risti pidi diivanil jalad kõikumas üle. Helistas käsipalli kondis ja oli kuri, et me nad üle lasime. Magasime edasi. Kell pool kolm K ütles läbi une, et tuleks siiski peole minna. Kell pool neli K läks teise tuppa magama, lõpuks ometi jalgu sirutama. Ja nii see lõppes. Hommikul läks uni kell 9 ära… kune vahepeal oli kella keeratud, siis selgus, et kell on tegelt 8. Und enam ei olnud. deem. Läksime K-ga poodi, ta ostis endale kleidi, et oleks õhtul millega magada. Söömas käisime ja seal oli nii igav, et lugesime tutvumiskuulutsi, tahetakse ainult ülikenasid, ülisaledaid ja alkoholi mittearmastavaid inimesi. Krt, mitte kuskil lööki pole. Selline nädalavahetus siis… pühap läks K ära ja jättis nõud ka pesemata… häbi!

Kui ärkad hommikul (noh kell 2 tegelt) sellise tundega, et kogu maailma pohmell on sinu sees… ja teed teleka lahti ja seal on kirsti timmer oma kodusaatega ja oma soenguga… siis see lööb ikka põhja täeiega alt ära. Mis teema selle soenguga on, miks tal mingi määramatu osa juustest sinine ja lilla on? Kas ta ise ikka teab et ta selline välja näeb?

meri on põlvini nalja on nabani

She was out wiht her friends allmost every night, she was young she had fun till the morning came!

Sport on saatanast ma ütlen, eile oli sõprade tenniseturniiri aftekas, mina muidugi tennist ei mänginud, ma kolisin. Aftekal panin täiega selle eest. Täna on selline pohmakas, et see tuleks teadlastele uurimiseks saata. Mida tuleb ära juua, et selline olemine saavutada. Ärkasin kell 18.15, see on t6esti uus rekord minu jaoks.

Jah selle sugari peo v6iks taaskord kokkuv6tta sõnadega: Mulle üks mälukaotus palun!

Nii juhtub, kui doseerid valgeid öid ja valget veini võrdsetes kogustes.

Oeh jah, suvi on läinud nagu unenäos, mängides ja joostes!

i am not afraid to keep on living

veetsin just maailma parima jaaniõhtu… praegu vedelen kodus voodis ja tahaks magada, aga sain nii palju head muusikat, et kohe ei raatsi magama minna… tahaks kuulata. Tunnen seda pidevalt, et maailmas on nii palju head muusikat ja nii palju häid raamatuid, et mul ilmselt kunagi ei ole nii palju aega, et kõik see ära kuulata ja kõik need raamatud läbi lugeda. seepärast ei magagi vaid kuulan ja naudin eilseid emotsioone… käisin kallite kadrimanniliisu juures maal. Üle pika aja oli ääärmiselt tore õhtu. Üle pika aja tundsin et mu hing on vaba… eile sinna sõites mõtlesin korra eelmise aasta jaanipäevale… kui olin ühes m6ttetus kohas, kallite inimestega siiski. Ma olin siis nii katki omadega, hing oli nii haige. Ma korra tundsin seda valu taas, mida täpselt aasta tagasi tundsin… see oli hirmus. Nüüd on samas nii tore mõelda, et hing on nii vaba… ja nii kerge on olla. Kadrimannliis on mu lapsepõlve sõbrad, olen nendega koos üleskasvanud. Olen nende kodus veetnud suure osa oma noorusajast ja lapsepõlvest. Nemad minu juures ka. Nad on ka ainukesed minu lapsepõlvest, kodukülast kellega siiani suhtlen. Ülejäänud inimesed on pigem peretuttavad ja nende lapsed. Nendega on lihtne olla ja see ongi oluline. Eile oli ikka nii ehe… käisime külajaanipeol, sai lauapeal tantsida, külameestega jaurata ja heinamaal joosta. Õhtul lebotasime manniga batuudil, lobisesime, päike hakkas loojuma, rohutirtsud siristasid, ümber oli eluterve huumor ja siirad inimesed. simple pleasures of life… mis sest, et mann elab kaugel välismaal, mis sest, et vahel ei näe teda terve aasta… kokkusaades ei ole vahet, meil on alati millestki rääkida. Öösel magasin batuudil – telgid on eitedele. Kui Sul on hea magamiskott, siis ei ole midagi paremat, kui magada lageda taeva all. Värske õhk, tirtsud siristavad ja hinged ehedad emotsioonid ja vabadus. Nii ilus on see teadmine, et hinges ei ole ühtki meest, kes haiget teeb… kas ometi saan hakata elu nautima? Ei vihka ei armasta kedagi, olen muretu maailma hulgus….

kaastunne on siin roostes

Käisin nädalavahetusel punklaulupeol… seal oli tore. Sessuhtes, et küll veidi kommerts, ehedust oli vähe, siidriputka taga oli alati ilgelt pikk järjekord (samas müüdi seal aint pulsi siidrit, mis on nagu kõige maailma parim). Ilusaks ja heaks tegi ürituse see, et minuga olid kaasas mu kõige kallimad sõbrad – kellega jagame ühist elu, maailmavaadet, kes jagavad elutervet huumorit ja kellega oleme üksteisele maailma kallimad. See on kõige tähtsam, paha ei teinud muidugi ka see, et päike paistis. Pühap olin maal, päevitasin, magasin ja mängisin kassiga. See kui ühe öö üleval oled – see reedeöine surfika pidu (mille muide võiks kokku võtta sõnadega – „mulle üks mälukaotus palun“) lööb režiimi ikka täiega sassi… uni on hull lihtsalt! Õhtul juhtusin vaatama superstaari sõsara ja emmega. Seal oli see laul, mis maa see on… krt jah… mis maa see on. Ma olen täna hommikul maailmapeale nii palju vihastanud… ammu pole nii palju… värdjad autojuhid ja tropid klienditeenindajad, vihm ja säästumarketis ei müüdud normaalset cocacoolat. Jooge ise oma laiti või siirot. Mina tahan õiget kokakoolat, sest see on ainuke, mis hommikul käima tõmbab, paremini kui kohv kusjuures. Märjaks pritsiti ka korra. Jah, ma tahan täna vinguda ja vingun ka… mul pohh arvake, mis tahate. Kusen ma vaid vastu kiriku seina, et jumal mu põlastust näeks (J.M.K.E).

ja teist korda surra su nimel, vb ei tahagi ma…

Jõin eile pirita ürdilikööri, veits liiga palju vist. Täna panin tööl roopi… väga halb on olla!

Ilus eesti naine ma ütlen!

Nüüdsest kuulutan välja karskluse… MOTT

Ja eilset õhtut isaloomustb ühest vilmist kuuldud lause: when its you and me – sex is never of the table!

Previous Older Entries

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.