mul on veini ja ilmatum aeg

täna on olnud üks imeline päev – mul on täna aega ja ma olen luganud 9 tundi järjest ühte raamatut! Oi kuidas meeldib!

Kuulake seda lugu – kas see akordion seal sees ei ole mitte lihtsalt imeline.

http://www.youtube.com/watch?v=XOhESwJkF1w

Nädalavahetus on olnud nii imeline, täis head muusikat (käisin ju reedel Vaiko kontserdil), häid sõpru (jaurasin ka kaks ööd Aptegis) ja häid raamatuid! Helge on olla! Ja kevad tuleb ka kohe!

 

täna on mul sünnipäev, sain jälle nooremaks. Ja päev on tore olnud ju… päike paistab ja toredad inimesed helistavad ja saadavad sõnumeid. Nartsisse sain ka! Nartsissid on mul sellised lemparid. Õhtul tuleb Ry külla ja ostsin talle kooki ja veini. Sünnipäev on veel sellepärast tore, et siis saad selveris ostetud alko pealt miinus 10 protsenti. Kui sul partnerkaart on, igasugune jorss ei saa. Ma ostsin mitu veini selle peale.

See ajab närvi aint, et mul töökaaslane istub siin üle laua ja loeb ette mida inimesed tema feissbookis kirjutavad. Tegelt ei huvita… ma ei viitsi sedagi lugeda, mida minu sõbrad feissbookis kirjutavad… ei viitsi vaadata nende läbu, kookide, kotlettide ja tittede pilte. Surferite pilte ainult viitsin. Kui mul on sünnipäev, kas ma võin siin üle laua öelda, et vait olla jatööd teha. Sest feissbook ei ole töö… blogi ka mitte.

Aga ega mul tegelikult ei ole midagi öelda. Täna aga paar tarkusetera tulevaseks eluks:

Ära kunagi pane oma muffinite, kotlettide, kookide pilte feissbooki. Sest see ei huvita kedagi, päriselt noh. Kui oled mees siis võidakse sust veel midagi arvata.

Hambahari ja puhtad sokid olgu ühel tütarlapsel alati kotis, kunagi ei tea, kus hommikul ärgata tuleb.

Neid tarkusi ma õpetan kunagi oma lastele.

Ma nüüd võtan õnnitlusi edasi vastu.

we are the people we rule the world

Sõin eile sinki millel olid seened sisse pandud, maitses! Huvitav on ikka see elu, onjuu!

on kaheks kistud maailm

oi mulle meeldib see aeg, kus päike näitab oma esimesi hambaid ja püüab seda talve murda. Kus õues ei ole hea olla ilma päikseprillideta, kus räästas tilgub ja saab juba tennisega käia. Meeldib, lihtsalt meeldib! Muud ei olegi mul ilmarahvaga jagada!

Kukkusin eile selles kohas: http://www.facebook.com/parnuwakepark täie hoopealt peaga vastu vett. Ei olnud mõnna… täna on peapõrutus. Algaja nagu ma olen läksin julgeks ja hakkasin trikke proovima. Ei õnnestunud nagu näha. Oleks täna tahtnud võtta sõna paljudel teemadel nagu uus uus liiklusseadus, Andrus Veerpalu, Euroopa Liidu abipakett, tuumafüüsika. Rääkida sellest, kas kosmoses on elu, kuidas saab moos kommi sisse, kuidas tekib tolm ja kuhu kaob raha. A see ajupõrutus pühkis kõik selle tarkuse mu peast. Seega rohkem ei räägi. Järgmisest nädalast hakkan puhkama ja korraldan nii möödaminnes ühe jooksu. Tule jooksma www.2silda.ee

paljasjalgne tuul mind kutsub ööga koos

Mul on uus kodu ja mu arvutil ei tööta koma nupp. Seega tänasest enam koma ei kasuta. Aga kodu on aus ja hea -  see on minu koht tundsin seda juba siis kui esimest korda siin käisime. Mäletan et tulime kolleeg Intsuga ja ühe staarsportlasega viljandi järvejooksult olin täiega väsinud ja Ints ütles et lähme vaatame üle. Siis oli siin kole ja remont tegemata a tundsin juba siis et see on minu koht. Ma ei teagi mis meelte segaduses ma sinna lihapoe taha korraks kolisin. Eile hängisime kallite sõpradega rannas ja siis üks inimene ütles et igakord kui ta feissbuuki sisse logib on supergriuilyyy-l tekst et kolib. Irw -  jah olengi sel suvel kolinud rohkem kui oma eelnevad elus kokku. Siin nüüd on aga minu koht ja siia ma jään. Hetkel mul ei ole muud kui voodi telekas ja laualamp. Kui külla tulete v6tke oma taburet kaasa – seeeest tantsuruumi on palju. Varti saan ka rulood ja diivani ja rohkem mul ei olegi vaja.

Ilus on ka see et järgmine nädal tulevad mulle külla kallid kursaõed ja vennad. Nendega on alati nii ilus ja hea. Mis sest et kandsin oma mag ainepunktid eluülikooli üle – our souls walk beside eachother. Nad on minu inimesed ja nii on. Kursavend T käis paar nädalat tagasi mul niisama külas ja siis just arutasime et kui kokku saame siis ei küsi me kunagi kuidas isiklikus elus läheb. A samas teame teineteiste maailma vaadetest nii kuradima palju ja samas on nii tore et need on nii sarnased. Ma juba ootan nende külaskäik on alati suve tipphetk.

Õnneks mul punkti klahv töötab seega saan punkti panna ja edasi toimetada. Sest kui oled kolinud korterisse kus on just remont lõppenud on uskumatult palju koristustööd teha.

i am not afraid to keep on living

veetsin just maailma parima jaaniõhtu… praegu vedelen kodus voodis ja tahaks magada, aga sain nii palju head muusikat, et kohe ei raatsi magama minna… tahaks kuulata. Tunnen seda pidevalt, et maailmas on nii palju head muusikat ja nii palju häid raamatuid, et mul ilmselt kunagi ei ole nii palju aega, et kõik see ära kuulata ja kõik need raamatud läbi lugeda. seepärast ei magagi vaid kuulan ja naudin eilseid emotsioone… käisin kallite kadrimanniliisu juures maal. Üle pika aja oli ääärmiselt tore õhtu. Üle pika aja tundsin et mu hing on vaba… eile sinna sõites mõtlesin korra eelmise aasta jaanipäevale… kui olin ühes m6ttetus kohas, kallite inimestega siiski. Ma olin siis nii katki omadega, hing oli nii haige. Ma korra tundsin seda valu taas, mida täpselt aasta tagasi tundsin… see oli hirmus. Nüüd on samas nii tore mõelda, et hing on nii vaba… ja nii kerge on olla. Kadrimannliis on mu lapsepõlve sõbrad, olen nendega koos üleskasvanud. Olen nende kodus veetnud suure osa oma noorusajast ja lapsepõlvest. Nemad minu juures ka. Nad on ka ainukesed minu lapsepõlvest, kodukülast kellega siiani suhtlen. Ülejäänud inimesed on pigem peretuttavad ja nende lapsed. Nendega on lihtne olla ja see ongi oluline. Eile oli ikka nii ehe… käisime külajaanipeol, sai lauapeal tantsida, külameestega jaurata ja heinamaal joosta. Õhtul lebotasime manniga batuudil, lobisesime, päike hakkas loojuma, rohutirtsud siristasid, ümber oli eluterve huumor ja siirad inimesed. simple pleasures of life… mis sest, et mann elab kaugel välismaal, mis sest, et vahel ei näe teda terve aasta… kokkusaades ei ole vahet, meil on alati millestki rääkida. Öösel magasin batuudil – telgid on eitedele. Kui Sul on hea magamiskott, siis ei ole midagi paremat, kui magada lageda taeva all. Värske õhk, tirtsud siristavad ja hinged ehedad emotsioonid ja vabadus. Nii ilus on see teadmine, et hinges ei ole ühtki meest, kes haiget teeb… kas ometi saan hakata elu nautima? Ei vihka ei armasta kedagi, olen muretu maailma hulgus….

tantsin hommikuni päikese peal

täna teen silmad kriimuks ja lähen randa. Täna on seal toimumas surfiklubi hooaja avapidu… lubati bändi ja murumänge. Olen ootel, murumänge polegi ammu mänginud…

 

ja me ümber on muusika kuni ärkvel enam ei püsi

viimased päevad on möödunud kolimise tähe all, nüüd kui enamik asju on kastides tundub mu korter (kodu on juba palju öelda) eriti lage ja kõle. Nii, et ma ise ka enam ei taha seal olla. Eints ütles ükspäev hästi, et hea, et sealt korterist minema saan. Sest see oligi üks meeleheite korter. Enamiku aja mis ma seal elanud olen, olen olnud kas purjus või masenduses. Nii tegelt ongi… ehk uues kodus on parem. See meeleheite korter jääb minevikku nagu ma loodan, et ka valusad mälestused. Eile veel koristasin, vannitoa tegin nii ilusaks, et ma ise ka enam ei julgenud sinna sisse minna. Homme on väljakolimispidu, kuhu tulevad kõik mu kallid sõbrad. Vb tuleb ka paar silmarõõmu, aga tegelt on mul neist üsna ükskõik. Oluline on, et kõik mu kallid inimesed tulevad – kõik need kellega koos ma erinevatel aegadel seal korteris purjus v masenduses olen olnud. Ja selle üle, et kõik tulevad on mul nii kuradima hea meel. Muud ei oskagi öelda, muutuste aeg on käes…

Välismaa kohta ei oska ka muud öelda, seal oli tore ja mis seal ikka pikemalt rääkida. Enne reisi käisime veel eintsiga jalutamas ja siis ta väljendas siirast kadedust, et tal hetkel matkateed plaanis pole. Tsiteerides teda: “krt tööd on niiiiiii palju, et nii väga tegelt tahaks rihma lõdvaks lasta. Tahaks lihtsalt võõra linna tänavatele oksendada”. Ilus, nii vähe ongi õnneks vaja. Kahjuks me ta soovi ei täitnud.

Ükspäev käisin oma lemmiklapsega poes ja meie vahel leidis aset järgmine vestlus:

Beks: Näe mullitaja!

Mina: Näe on jah!

Beks vaatab mulle otsa ja ütleb: Aga Sa ju võiksid kinkida siis lapsele ühe mullitaja :)

Nupinummi, muidugi kinkisin.

Lõppu üks kodeeritud sõnum, küll see, kes seda loeb, aru saab: Kui Sa veel kunagi peaksid minust kellelegi halvasti rääkima, siis sa tead, kellele mina kõike räägin. Seekord ma ei kahtle ka. Ja kogu see jutt jõuab minuni, mis räägid. I know people who know people! MOTT!

tantsin hommikuni päikese peal

Käisin vahepeal välismaal, nüüd olen tagasi ja argipäeva reaalsus peksab täiega sisse taas… õudne. Välismaal oli ilus ja hea. Siinkohal tahaksin tänada presidendi sõnavõistlusel osalejat, kes leiutas sõna pruunlane. Kui oleksime selle sõna õiget tähendust kasutanud, siis oleksime ilmselt tänaval peksa saanud. Sest välismaale minnes tuleb valida elamiseks selline koht, kus käib ikka päris elu, mitte mingi turisti kräpp. Meie tänaval oli ikka päris elu. Ilus oli seal olla, päris ausalt.

Previous Older Entries

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.