ma ei armasta sind sest ainult mina tean kuidas see haiget teeb
02 mai 2012 Lisa kommentaar
in elut6de, its one of those days you do not wanna wake up
it takes years to build up trust, and only seconds to destroy it
olen kuidagi jõudnud oma eluga etappi, kus ma ei suuda enam otsustada, keda oma ümber olevatest inimestest ma usaldama, uskuma peaksin! Ma tean – usalda oma sisetunnet, onjuu? A kui ka see ei suuda enam öelda mis on õige. Ma vihkan valesid, ka ilusaid! Tavaliselt ma kõrvaldan need inimesed kohe oma elust, sest kõik peab olema lihtne ja ilus. Ma ei viitsi oma elus hoida inimesi, kes selle keeruliseks teevad. Mulle on elus väga palju valetatud ja viimase aasta olen suutnud hoida oma elus valede vaba… nüüd siis hakkab kõik taas? Ma ei taha. Oeh, keeruline on!
09 apr 2012 Lisa kommentaar
in its one of those days you do not wanna wake up
Ma ei seisa Su haual ja ei nuta Sind taga,
Sind pole seal, Sa vaikselt ei maga.
Sa lendad koos tuultega taeva all,
Sa oled talvehommiku hall,
Viljapõllul paistad päiksena suvel,
sügisel mu juurde vihmana tuled.
Kui hommikul ärkan ja taevas näen linde,
neid vaadates olla võin päris kindel,
et laulad seal koos nendega,
kuid öösel muutud täheks Sa.
Ma seisa Su haual ja ei ole kurb,
Sind pole seal
see polnud Su surm.
08 apr 2012 Lisa kommentaar
in its one of those days you do not wanna wake up
Täna saab kuus aastat ilma Sinuta kallis. Fakt- isegi kõige kohutavam füüsiline valu ei trumpa üle valu mida toodab hing…. Ma igatsen sind paps, ma igatsen Sind!
every night he kisses someone new, never you
11 märts 2012 Lisa kommentaar
in elut6de, its one of those days you do not wanna wake up
Igal inimesel on teatud laulud, mida nad teatud hetkedel kuulavad… millega neil on mingid seosed… mina kuulan hetkel seda…
Sest see on minu õnnetute armastuste lugu… see ei ole seotud ühe konkreetse inimesega, kes näiteks selle looga seonub. Vaid see on seotud selle tundega, mis kaasnab purunenud inimsuhetega. mäletan, et aastal 2010 kuulasin seda lugu umbes miljon korda, kuulake neid sõnu – see ongi päris elu, mis nendes sõnades on. Kuigi hetkel ei olegi niiväga õnnetut armastust, on lihtsalt üks lugu, mis ei olnudki määratud kunagi algama… kui see oleks alanud, siis oleks see kindlasti väga ilus ja suur olnud… aga ilmselt ongi nii parem. Sest nagu juba öeldud eelnevas postituses, ma vihkan valesid – ka ilusaid. Samas ma usun inimestesse, ma usun neisse seni, kui mulle ei ole vastupidist tõestatud.
Seega joon oma siidri lõpuni, kuulan seda lugu veel korra ja siis lähen oma eluga edasi… no regrets – they do not work
ja Ry, midagi Sulle 
There is a reason I said I´d be happy alone. It was not because I thought I´d be happy alone. It was because if I thought I´d love someone and then it falls apart I might not make it. It´s easier to be alone. Because what is if you learn that you need love. And then you do not have it. What if you like it and lean on it. What if you shape you life around it? And then it falls apart. Can you even survive that kind of pain? Losing love is like organ damage. It´s like dying. The only difference is – death ends. This – it can go on forever.
ole see kes oled võid teha mida teed
07 märts 2012 Lisa kommentaar
in elut6de, its one of those days you do not wanna wake up
Kunagi oli mingi krd-i rakvere seasingi reklaam, mis lõppes sõnadega, kust v6tab Eesti naine oma jõu? Viimaste päevade valguses, olen ma ühe rohkem selle peale m6tlema hakanud, et t6esti, kust v6tab eesti naine oma jõu? Ma ei tea, kas on kevad selles süüdi, miks hakkavad inimeste elud jälle kokku jooksma? Ma olen alati öelnud, et mida vähem sa teiste inimeste eludest tead, seda parem on. Ilmselt sellepärast olen ma ka see, kelle juurde tullakse jutuga, kas sa saladust oskad pidada… ja räägitakse kurbasid lugusid… ma tean, et mul oleks kergem kui ma seda ei tea, samas tean, et rääkijatel on kergem, kui on selle ära rääkinud. Kahju, kahju… vaatad inimesi, kes on oma elu ja pikki aastaid raisanud mõttetutele kooseludele, kuidas nad virelevad, elavad selles harjumuses, teevad näo, et kõik on hästi kui tegelikult tahaks neile öelda, et parem õudne lõpp, kui lõputu õudus. Jah ma ei ütle, et aint mehed kõiges süüdi on – aga lihtsalt statistika näitab seda halastamatult. Kallid inimesed – aeg on kaotatud asjade hind. Ja kuidas need inimesed käivad tööl, korraldavad üritusi jne. See mis nende hinges aga on…. on seal seni kuni enam ei suuda seda kanda. Ma tean, ma olen seal olnud, kõik selle läbi teinud. Ja ma rean kui õudne see tegelikult on. Need on need päevad, kus hommikul paned maski ette ja lähed uksest välja… õhtul tuled koju ja v6tad maski eest. Siis sa ei olegi muud kui inimvare, kes ei jõua isegi arvutis solitaret mängida, sest lihtsalt nii kuradima sitt on olla. Jah… olles selle läbi teinud, tean ma, et aeg ongi kaotatud asjade hind. Muud ei midagi. Ja seda ma nüüd oskangi inimestele soovitada. Ma tean, et see ei ole kerge, aga mida varem see lõppeb seda rohkem aega võidad endale.
Tegelt see sissekanne ei omagi suuremat sisu… lihtsalt nägin täna taas üht lõhutud perekonda ja kurb on, lihtsalt kurb!
Siia lõppu üks tsitaat kallile Ry-le, millest ükspäev rääkisin. See on mu lugemispäevikust ja raamatust “… ja siiski tahta elada” Viktor E. Frankl, üks psühholoog, kes elas üls koonduslaagi ja sellest raamatu kirjutas. See on päris t6sine lugemissoovitus, sest see on väga hea raamat, üks parimaid, mis ma lugenud olen ja ilmselt üleüldse kõikide loetud raamatute lemmiktsitaat:
“Õppisime inimest tundma nagu pole varem teinud ükski põlvkond. Kes siis on inimene? Inimene on olend, kes ise otsustab, kes ta on. Ta on olend, kes leiutas gaaskambri. Aga samuti on ta olend, kes läks gaasikambrisse püstipäi ja huulil palve”.
ehk maakeeli öeldud – igaüks ise on oma õnne sepp!
Head ööd!
| Õ |
it takes years to build up trust, and only seconds to destroy it
06 märts 2012 Lisa kommentaar
in its one of those days you do not wanna wake up
kuradi rõvedalt sitt tunne on, kui oled teada saanud, et Sulle on valetatud… ja sina kogu oma parimas usus poleks eales uskunud, et selline asi üldse võimalik on!
Nagu Eints ikka ütleb, inimesed ongi juba eos värdjad! Ei tasu uskuda headust!
Ma vihkan valesid -ka ilusaid.
Sellistel hetkedel käitun ma resoluutselt – kustutan selle inimese enda kontaktidest, telefonist, msn-ist, skaibist – pole vaja teha head nägu. Päriselt pole vaja.
I believe that everything happens for a reason. People can change so can learn to let go, things go wrong so that you can appreciate them when they´re right. You believe in lies so you eventually learn to trust nobody but yourself. And sometimes good things fall apart so better things can fall together.
04 jaan 2012 Lisa kommentaar
in its one of those days you do not wanna wake up
Ta ütles, keegi ei tea saatuse käike, ela kohe ja praegu ja siin. Ära kahetse midagi ja siiski kahetse kõike, sest kõike ei jõua Sa niikuinii!
Teine surm 2012 aasta jooksul, nelja päeva jooksul.
Istume töö juures, joome viskit ja vaikime, sõnu polegi vaja, sest nii kuradi perses on see maailm!
nothing lasts forever but the earth and sky
02 jaan 2012 Lisa kommentaar
in its one of those days you do not wanna wake up
2012 andis oma esimese tagasilöögi… täna suundus taevaseid valdasi juhtima minu lempar vallavanem… loodan, et alustad seda aastat kusagil, kus päike eredam, rohi rohelisem ja kov tulubaas oluliselt suurem? Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik!
Temast kirjutasin ükskord siin ja siin
Aitähh, et Sa nii tore olid, aitähh, et minuga seminaril alati tantsisid, minu naljade üle naersid ja mulle alati kommi tõid, kui meie majja sattusid.
Jään alati Sinu väikese maksaga tüdrukuks.
I hate when bad things happen with good people!
kuus ruutu lohet või ma lähen ära kohe
20 dets 2011 Lisa kommentaar
in its one of those days you do not wanna wake up, töö
Pärast mõnda aega sa õpid tundma peent vahet käehoidmisel ja hinge sidumisel; ja Sa õpid, et armastus ei tähenda toetumist ja seltskond ei tähenda turvalisust; ja sa hakkad mõistma, et suudlused ei ole lepingud ning kingid ei ole lubadused; ja sa õpid vastu võtma kaotusi pea püsti ning silmad tulevikku suunatud, mehe või naise uhkusega, mitte lapse kurbusega; ja sa õpid ehitama kõik oma teed tänasesse päeva, sest homne pinnas on ebakindel plaanide tegemiseks; pärast mõnda aega mõistad, et isegi päike kõrvetab, kui küsida liiga palju; ja sa kasvatad ise enda aia ja ehid enda hinge, selle asemel, et oodata, kuni keegi toob sulle lilli; ja sa õpid, et sa tõesti saad hakkama, et sa tõesti oled tugev, et sul on väärtus!
Olen tööasjus pealinnas käimas, koosolek hakkab kahe tunni pärast – istun kohvikus ja v6tsin ühe lõunase õlle. Sest täna on lihtsalt üks kurb päev! Täpselt aasta tagasi, tegi elu ise mulle väga liiga. A see selleks.
Nädalavahetuses oli tragöödiat ja komöödiat. Rohkem siiski tragöödiat. Reedel käisime oma lemmik surfitsikiga peol.
Pidu nägi välja umbes selline, et istusin õhtul kodus ja vahtisin vilmi. Skaipis ütles, surftsikk, et tal pole midagi teha ja läheks peole. Kuna kell oli juba kümme läbi, siis alksi ei müüdud. Siinkohal suur tänu sulle selle eest hr peaminister. Tuli siis minu juurde, ilastasime veits mingites surfifoorumites, läksime peole. Tantsisime kaks tundi, võitsime surfitsikk võitis mingi 20 rahase õhtusöögi ja läksime koju. See pidu jäi kindlalt kasumisse, raha kulus 0 ja maksti peale ka veel. Kui millegi üle kurta, siis aint selle üle, et inimesed on klubis kaine peaga vaadates ikka väga koledad. Ja ilmselt olime me ainukesed teksapükstega inimesed seal – teistel kõigil oli seljas pikk pluus – pükse polnudki. Häbi.
Laup tuli aga külla palju sõpru -kallis Kairi oli ka sisemaalt suvepealinna saabunud. Selleks, et kodust välja saada oli ta pidanud ronima läbi korstna. Muidugi oli vaja teist õhtut järjest külastada kohalikku diskoteeki. Kahjuks oli unarusemees ka peol – selle koleda pluusi nägin ma juba karderoobist ära. Muidugi tõmbas see sekundiga kaineks. Lisaks oli peol ka minu fataalne mees, kellega õnnestus täielikult riidu minna – häppens. Ilmselt olid tal mingid isiklikud deemonid teda piinamas. Ma ei tea ka.
Hea meel on mul muidugi selle üle, et mul ikka täiesti ükskõik, kuidas mu külalised magavad. Tekki ja patja ei mõista ma neile anda – nii peavadki inimesed magama magamiskotis põrandal või diivani katte all diivanil ilma padjata. Ja ma pole ikka nii nummi kui mu kallis õeraas, kes teeb voodid ära ja paneb padjapeale kommi.
Uue aasta algus toob mulle mu esimese lohe – 11 ruutmeetrit puhast armastust ma ütlen.
haigetes lastes on taevalik usk et elu on elamist väärt
10 dets 2011 Lisa kommentaar
in elut6de, its one of those days you do not wanna wake up, rsk
mina ei ole selle saksamaaga enam sõber – kõigepealt ei lastud mul selles linnas maanduda, sest tuul oli liiga tugev. Tiirutasime tund aega linnakohal õhuakudes. Ei olnud meeldiv. Lisaks lendasime maailma kõiga väiksema lennukiga, milles oli umbes 40 kohta… saks. Maandumisel oli ikka mingi error ja tõmbas lappama ära. Hirmus. Siis oli tervet Frankfurdi metroosüsteemi tabanud mingi error ja pidime tund aega rongi ootama ja kappama erinevate terminalide vahel, sest tegelikkuses ei teadnud me kust kohast see rong ikka läheb. Kuna ma olin ärganud kell 3 öösel, et jõuda kella 5-sele tallinn-riia lennukile, siis olin ma ka roppu moodi väsinud. Seega lahkusin õhtusöögilt varem (see kusjuures oli koostööpartnerite suhtes siiski eaviisakas), et minna magama. Loomulikult õnnestus mul selle peale tunniks lifti kinni jääda. Nagu misse on? Karmavõlg? Liftis ei ole ka tore kinni olla, ausalt noh. Õnneks oli seal minuga üks sümpaatne saksa noormees. Ma tean, et ükski koht ei ole peale mind enam endine – aga heaoluriiki lammutada on juba kõrgem pilotaaz.
See ka veel, et märkamatult on mööda läinud minu kalli issi sünnipäev. Palju õnne tagantjärgi – tean, et pidasid taaskord oma sünnipäeva kusagil maailmalõpu kohvikus, kus viin on magusam ja tordid suuremad. Meenub üks reedeöine jutuajamine kalli sõbra D-ga, kes kaotas oma isa aasta tagasi, samale hirmsale haigusele. Siis ta küsis, kas ma oskan öelda, millal see valu ükskord üle läheb? kallis sõber, see ei lähegi mitte kunagi üle. See tuhmub, aga igapäev mõtled sellele. Selle kuue aasta jooksul ei ole läinud ühtegi päeva kui ma poleks mõelnud Sulle kallis issi. Mitte ühtegi. Mõndadel nõrkadel hetkedel tabab see mõte õige valusalt. Need valusad mälestused tuhmuvad, aga need ei unune mitte kunagi. Mu telefoni mälus on siiani olemas su telefoni number – vahel vaatan seda ja tahaks helistada. A tean, et kui numbri valin, siis vastab sealt mõni võõras inimene ja purustab selle illusiooni kildudeks
Jah kallis issi – teised ütlevad, et sa oled surnud. Minu jaoks oled sa endiselt maailma parim issi, kes on elus kogu oma hiilguses!
