it’s not how weak but what will make you strong
07 dets 2011 Lisa kommentaar
in elekter, elut6de, udused hommikud
olen hetkel matkateel, istun riia lennujaamas juba neljandat tundi – ütlen ausalt ei ole põnev. Olen selle aja jooksul näiteks kustutanud ära oma msn-ist umbes 50 inimest, mul lihtsalt ei ole nendega midagi rääkida. Lisanud mõne uue skaipi. Vaadanud paar osa sõprade seriaali, mänginud kaarte, naernud perekooli ja delfi foorumites nende üle kes seal oma kurba saatust kurdavad. Foorumites on ikka päris huumor! Tänagem jumalat tasuta wifi, läpaka ja kindle 3 eest. Muidu oleks siin lihtsalt hulluks läinud. Veidi on veel istuda. Kunagi istusin Kopenhaageni lennujaamas 8 tundi, siis polnud mul ei arvutit, ei muusikat, ei kindlet. Seda hetke tagasi ei igatse.
Eelmine nädal oli töö jõulupidu, seal oli taas niiiiiii tore, ei ole midagi öelda, ma olen ikka populaarne ka vahel. Sellest ma muidugi ei räägi, et taaskord oma asutuse juhatusse jõin ja kõik maailma ning tööasjad ära korraldasin. Ma olen lihtsalt nii võimekas noh. Nüüd lähen teen välismaal natuke seminari ja siis varsti peab selle aasta ära lõpetama.
Samas väga ei saa, mu aasta plaan oli nädalas vähemalt 1 raamat lugeda, see teeks kokku aastas siis 52, hetkel on loetud 48, pean kiirustama. Õnneks siin lennujaamas on olnud aega seda plaani täita. Muid plaane olen ka nüüd aasta lõpus hoogsalt täitnud, a nendest ei räägi.
Nädalvahetusel põletasin nii palju elu, et halb hakkab. Päriselt, kolm ööd järjest kella 07-ni joriseda jõuavad ainult tugevad. Samas kaks ööd oli päris kvaliteetne olemine. Üks uus ja huvitav, aga samas kuidagi hinge pugenud inimene ütles mulle pühap hommikul – et see suvepealinn on ikka fataalne – nii kui sa siia jälle tuled (tema noh ei ela siin) v6tab ta sult taas kõik – hingerahu, mõistuse ja raha. Ja ometi sa tuled siia ikka ja jälle tagasi. Noh, tema tegi minuga enamvähema sama (kui raha välja arvata). Ta tuleb ja on ja temaga on nii tore ning siis läheb ära ja vaikib, vaikib, vaikib ja siis tuleb jälle. Fataalne!
Ja sel hetkel, kui öö ei lase magada, oled kaisus, kõlaritest kostavad U2 parimad palad, sa lased end hoida ja see tunne on nii hea, et tahaksid kasvõi ta sisse pugeda, et tunda end võimalikult lähedal. Siis mõtledki, et las minna, olgu see pealegi fataalne. Lihtsalt nii kuradi hea on!
see on see mis paneb elama
24 nov 2011 Lisa kommentaar
seal me siis istusime, kiviaial, pimedas öös – justkui vanad tuttavad, samas täiesti võhivõõrad. tundsin aeg-ajalt su pilku endal ja piilusin vastu. jõime veini otse pudelist, raiskasime oma noort ja ilusat elu ja äkki teasime mõlemad kuidas see õhtu meie jaoks lõppeb…
… nüüd aga on päev, lummus on möödunud ja elu läheb oma rada edasi!
