ma hüüan väljal tuult

09 jaan 2012 1 kommentaar

by supergirlyyy in elut6de

ma vihkan olmet ja olme probleeme, päriselt.

Reedel oli kolleeg I ärasaatmispidu (millest mul on siiski kuradima kahju) ja kui tema juurde sõitma hakkasin, siis avastasin, et autorehv on katki. Päriselt? Kuidas see juhtuda sai? Mingi pahatahtlik pärdik on selle kindlasti läbi torganud. No fakk, mida ma teen nüüd? Ilmselt tuleb uus auto osta, sest parandusse ma sellega velje peal sõita ei saa ja rehvi vahetada ei oska. Kolleeg I arvas reede öösel, et ta v6ib varurehvi alla panna, a no ta oli sellises staadiumis, et ta oleks kindlalt vale rehvi ära vahetanud. Ei lubanud. Ma olen küll olme asjadest palju ära õppinud, näiteks oskan ma ise prini vahetada ja klaasipesuvedelikku autosse valada, eile parandasin super atakiga ka kapi ära. Mis sest, et oma jala ka põranda külge liimisin, a kapp on korras. Rehvi ma t6esti vahetada ma tõesti ei oska. Ma pole nii võimekas kui tuttav E näiteks, kes vabalt võib süütepooli ise ära vahetada. Minul piisab autol sellest kui kõik rehvid on terved, klaasipesuvedelikku on ja aknad lahti käivad. Pühap siis läksin jooksma, et elu- ja rehvimuredest vabaneda ning kukkusin oma pulsikella sodiks. Nagu mis m6ttes, ma ei oska ilma selleta treenida? Kes tellis libeduse. Palun tulge ja vahetage mul rehv ära ja tehke pulsikell korda. Vähe sellest, et autoga sõita ei saa, ei saa ka joosta. Mis teen siis nüüd?

Jah, ma vihkan olmet. Mind ei huvita, kuidas asjad korda saavad, peaasi, et nad korras on. Ma ei tee süüa ja ma ei korista. Pesu viin pesumajja, sest sealt tuleb ta tagasi puhta ja triigituna. Oma triikrauda olen kasutanud korra, siis kui oli vaja lauapealt küünlavaha lahti sulatada. Kui nende väikseste asjade pärast ei muretse – a la toad on sassis v nõud pesemata, on elu palju ilusam.

Vot nii!